Kes tegelevad lastega seotud probleemidega?

Kes tegelevad lastega seotud probleemidega?

Anname alljärgnevalt ülevaate nendest kutsealade esindajatest, kelle juurde on inimestel asja kui ise enam lastega seonduvate erinevate probleemidega hakkama ei saa. Siin ei ole mõeldud selliseid käitumuslikke probleeme, mis jäävad politsei vaatevälja.

SOTSIAALPEDAGOOG

Sotsiaalpedagoogi töö eesmärk on isikute sotsiaalsete oskuste õpetamine, parendamine, erinevate sotsiaalsete ja toimetulekuprobleemide ennetamine ning leevendamine, tegutsemisvõime ja toimetuleku toetamine nii individuaal- kui võrgustikutöös pedagoogiliste vahenditega.

Turult võib leida nt selliseid sotsiaalpedagoogi teenuseid:

1. lapse/õpilase sotsiaalsete oskuste hindamine ning analüüsimine;
2. lapse/õpilase suhtlemisoskuse ja sotsiaalse pädevuse kujundamine ja toetamine;
3. sotsiaalpedagoogilise ennetustegevuse koordineerimine;
4. sotsiaalpedagoogilise lahendustegevuse juhtumitöö ja koordineerimine

Sotsiaalpedagoogi poole võib pöörduda nii õpetaja, lapsevanem kui ka laps ise, kui on mure koolikohustuse täitmisega, probleemidega suhetes, olukorra muutustega koolis, mis võivad mõjutada lapse sotsiaalset toimetulekut jne.

LOGOPEED

Logopeedid töötavad enamasti lasteaedades, kuna kõneprobleemid avalduvad üldiselt just koolieelses eas. Varajane märkamine ja sekkumine on olulised seetõttu, et abita jäämisel võivad probleemid kõne arengus põhjustada õpi- ja käitumisraskusi nii lasteaias kui ka koolis. Kui lasteaias või koolis logopeedi pole, võib lapsevanem pöörduda vastava valla tugikeskuse poole.

Logopeedi tööülesanneteks on

1. Lapse kõne- ja suhtlemisoskuse hindamine, arendamine ja parandamine ning neelamisfunktsiooni kujundamine ja/või taastamine.
2. Lapsevanemate ja õpetajate nõustamine.

Logopeedi poole võib pöörduda, kui lapsel esinevad kõne arengu probleemid (probleemid kõnelemisel või kõnest arusaamisel), hääldus- ja hääleprobleemid, kogelus ja neelamisraskused.

Turult võib leida järgmisi logopeedi teenuseid:

1. logopeediline hindamine;
2. logopeediline nõustamine;
3. individuaalne logopeediline teraapia;
4. logopeediline rühmateraapia

ERIPEDAGOOG

Eripedagoog on tugispetsialist, kelle tegevuse eesmärk on eakaaslastest eristuva (arengulise või haridusliku erivajadusega) õppija arengu toetamine ja suunamine, arvestades õppekava(de) nõuete ja võimalustega. Ta teeb koostööd vanemate, õpetajate, teiste erialaspetsialistide ja kolleegidega ning nõustab neid. Eripedagoog töötab koolieelses lasteasutuses, koolis jt haridusasutustes.

Eripedagoog tegeleb lapse tunnetustegevuse (taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu) arendamisega ja on toeks õpioskuste, suulise ja kirjaliku kõne arendamisel. Eripedagoog nõustab õpetajaid ja lapsevanemaid. Samuti tugikeskuse töötajaid, haridusasutuste juhtkondi ja teiste erialade spetsialiste.

Turult võib leida nt selliseid eripedagoogi teenuseid:

1. eripedagoogiline hindamine;
2. eripedagoogiline nõustamine;
3. individuaalne eripedagoogiline sekkumine;
4. rühmapõhine eripedagoogiline sekkumine;
5. individuaalne eripedagoogiline kaugsekkumine (teenus üle videosilla);
6. eripedagoogiline kaugnõustamine (teenus üle videosilla)

PSÜHHOLOOG

Psühholoogi töö eesmärgiks on hinnata, ennetada ja vajaduse korral sekkuda inimese hingeelu ja käitumisega seotud probleemidesse. Keskuses seisneb töö laste ja noorte arengut mõjutavate tegurite hindamises, sekkumiste kavandamises ja läbiviimises.

Pöördumise põhjused võivad olla:

• Tavapärasest teistsugune meeleolu
• Liigne ärevus
• Suhteprobleemid lähedastega
• Raskused õppetöös
• Madal enesehinnang
• Stress
• Kohanemisraskused
• Muutused söögiisus
• Magamis- ja uinumisraskused, väsimus
• Tähelepanu- ja keskendumisraskused
• Mure enda vaimse tervise pärast
• Kehalistele vaevustele ei saa arsti juures seletust
• Traumaatilise kogemuse läbielamine
• Alkoholi liigtarvitamine, sõltuvusprobleemid või nende esinemine perekonnas
• Tunne, et on abi vaja

Kindlasti ei ole vaja oodata kui väikesest igapäevasest murest saab suurem või tõsisem probleem.

Turult võib leida nt selliseid psühholoogi teenuseid:

1.  psühholoogiline nõustamine;
2.  psühholoogi konsultatsioon;
3.  psühholoogiline hindamine;
4.  individuaalne psühhoteraapia;
5.  rühmapõhine psühhoteraapia

PSÜHHIAATER

Psühhiaatria on  meditsiini eriala, mis  tegeleb psüühikahäirete ennetamise, diagnostika ja raviga. Psühhiaatriline tegevus on igas riigis õiguslikult reguleeritud, et vältida inimõiguste rikkumisi. Eestis on psühhiaatriline abi reguleeritud Eesti psühhiaatrilise abi seadusega. Tuntakse mitmeid psühhiaatria harusid, sh ka lastepsühhiaatria.

Eesti lastel on palju ärevus- ja meeleoluhäireid, söömishäireid, kõrge püsib alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine. Järjest rohkem ilmneb laste väärkohtlemist. Palju on käitumisprobleeme.

Lastepsühhiaatria tegeleb muu hulgas laste ja noorukite psüühikahäirete diagnostika, ravi ning ennetamisega, osaleb partneritena/nõuandjana lapse sotsiaalsete, elukorralduslike ning hariduslike küsimuste lahendamisel.

PERENÕUSTAJA

Perenõustamine ja koostöö perenõustajaga on andnud häid tulemusi eelkõige laste ja noorte psüühiliste- ja käitumisprobleemide ning õpiraskuste korral, aga ka perekondlike muutustega kohanemisel (lasteaeda minek, lahutus, haigus, kolimine, teise lapse sünd jne) ja vanemlike oskuste suurendamisel.  Perenõustamine on meetod, mis aitab parandada suhteid pereliikmete vahel, neid jõustada ja kaasata perekonna või lapse toetamisse lähimat võrgustikku (sh vanavanemat, õpetajat, tugispetsialisti).

Perenõustaja töö seisneb last ümbritsevate peresuhete hindamises, sekkumiste kavandamises ja läbiviimises, koostöös ja infovahetuses. Nõustaja aitab perel mõista lapse arenguvajadusi, perele omaseid käitumismustreid ja selle seoseid hetkeolukorraga.

Perenõustaja tööülesanneteks on perede toetamine laste arengu tagamisel ja vajadusel koostöö haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistidega.

Turult võib leida nt järgmisi perenõustamise teenuseid:

1. perenõustamise konsultatsioon;
2. perenõustamise uuring;
3. pereteraapia;
4. rühmanõustamine

PERELEPITAJA

Perelepitus on:

Professionaalne teenus perekonfliktide ja abielulahutuste valdkonnas. Perelepituse käigus toetab lepitaja erapooletu kolmanda osapoolena erimeelseid partnereid. Selles protsessis on osapooltel võimalik mõista üksteise seisukohti ja vajadusi, mis peaks soodustama koostööd. See protsess võimaldab leida lahendid probleemidele kohtuväliselt. Samuti aitab perelepitus lastel vanemate lahkuminekuga kergemini toime tulla.

Perelepitus ei ole:

•     paarisuhte taastamine, kui pooled seda ei soovi;
•     nõustamine, teraapia või juriidiliselt nõu andev teenus.

Mis on perelepituse eesmärk?

Perelepituse eesmärk on lapse huvisid arvestavad ja koostööl põhinevad vanemlikud suhted.

Lepitaja juhendab ja suunab osapooli leidma lahendusi eriarvamustele.

Perelepituses lahendatakse küsimusi seoses:

•     laste edaspidise elukohaga;
•     suhtlemise korraldamisega lahus elava vanemaga;
•     vanemlike kohustuste ja elatisega;
•     suhtlemisega vanavanemate ja sugulastega.

Kes on perelepitaja?

•     Perelepitaja on erialase ettevalmistusega erapooletu spetsialist, kes vahendab eriarvamusel olevate lapsevanemate omavahelist suhtlusprotsessi.

Perelepitusprotsessi põhimõtted:

• Vabatahtlikkus. Vastupidiselt kohtuprotsessile, võivad osapooled lahkuda igal hetkel, igal põhjusel või isegi põhjuseta. Keskendutakse vajadustele ning võimalikele lahendustele, mitte õigustele ja kohustustele.

• Kontroll. Lepitusprotsessi käigus on kontroll täielikult osapoolte käes. Igal osapoolel on täielik otsustus- ja vetoõigus kokkuleppe igas punktis. Lepitusprotsess ei luba ühelegi osapoolele midagi peale suruda.

• Informeeritus. Lepitusprotsess võimaldab osapooltel täielikult saada ning kasutada juristide ning teiste asjatundjate ekspertiisi ja nõu. Samas ei ole ekspertide nõuanded lepituses kunagi määrava tähtsusega. Otsustusõigus on ja jääb alati osapooltele, kaasa arvatud otsus kaasata eksperte lepitusprotsessi.

• Neutraalsus, võrdsus ja turvalisus. Lepitajal on võrdne kohustus iga osapoole ees. Lepitajal on keelatud toetada ühte osapoolt rohkem kui teist, või eelistada ühte lepituse tulemust teisele. Lepitajal on eetiline obligatsioon teavitada osapooli enda sisulistest eelarvamustest arutatavatel teemadel. Lepitaja roll on tagada, et osapooled jõuavad kokkuleppeni vabatahtlikul ja teadval viisil, mitte läbi sundimise või heidutamise.

• Konfidentsiaalsus. Lepitus on täiesti konfidentsiaalne, kui osapooled ise teisiti kokku ei lepi. Kõik tõendid ning lepituse käigus öeldu on edasistes protsessides vastuvõetamatud, välja arvatud osapoolte poolt loodud ja allkirjastatud kokkuleppe sisu kirjeldav dokument. Lepitaja on kohustatud lepitusprotsessi konfidentsiaalsust ning sellele kehtivaid erandeid selgelt kirjeldama.

Perelepituse seansside arv sõltub osapoolte koostöövalmidusest ja kohtumiste vajadustest kokkuleppele jõudmiseks. Ühe kohtumise kestvus on tavaliselt 90 minutit. Lepitusprotsess lõpeb üldjuhul kokkuleppe või kokkuvõttega seanssidel toimunust.

Tule perelepitusse kui:

•     laste elukorraldusega on probleeme, millele omavahel lahendust ei leia;
•   on soov vanematena kokku leppida, lähtudes oma laste huvidest ja   vajadustest;
•     soovid säilitada võimalikult head omavahelised suhted ka lahus elades;
•     tahad vältida kohtuvaidlusi ja sellega seotud kulusid.

Mis kasu on perelepitusest?

•     lapsel säilib suhe mõlema vanemaga;
•     osapooltelt võimalus võtta vastu otsuseid;
•     kokkulepetel põhinev toimiv lahendus;
•     pakub õppimisvõimaluse erimeelsuste rahumeelsest lahendamisest;
•     kui vanemate omavaheline koostöö sujub, on lapsed õnnelikumad;
•     kindlustunne tuleviku suhtes.

JUHTUMIKORRALDAJA

Juhtumikorraldajad töötavad peredega kus on suurem abivajadus, kui ühekordse abi osutamisega saaks tagada. Juhtumikorraldaja on sotsiaaltöötaja, kes  vaatleb peret tervikuna ja kõikide pereliikmete abivajadus võetakse arvesse, et suurendada pere iseseisvat toimetulekut. Juhtumikorraldaja  koordineerib teenuseid ja suhtleb teiste abi osutavate asutustega, samaaegselt igal sammul peret ja võrgustikku kaasates.

Juhtumikorralduse eesmärgid on järgmised:

1) tagada perele juurdepääs abile, vähendades administratiivseid takistusi;

2) siduda pere erinevate teenuste pakkujatega;

3) toetada teenuste järjepidevust;

4) koondada vastutus ühele võtmetöötajale ehk juhtumikorraldajale;

5) tõsta abisüsteemi efektiivsust, tagades, et teenuseid osutatakse õigel ajal ja vajalikus mahus

Turult võib leida nt selliseid juhtumikorraldaja teenuseid:

1. juhtumikorralduse vajaduse väljaselgitamine;
2. juhtumikorralduslik sekkumine.