Olulised õigusaktide muudatused, mis 1. jaanuarist meid ees ootavad
1. jaanuaril 2019 jõusub ligi 300 õigusakti. Nendest kõik ei ole kõigile mõeldud – on ka n-ö valdkondlikke muudatusi, mis teises valdkonnas tegutsejat ei pruugi puudutada. Anname alljärgnevalt lühiülevaate meie büroo kliente enam puudutavast 10-st muudatusest.
Maksumuudatustest on kõige olulisemal kohal madalam tulumaks regulaarsetele dividendidele, gaasiaktsiisi tõus ning soodsam aktsiis üksikutele maagaasi ja elektri suurtarbijatele. Kõiki ettevõtjaid mõjutavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, millega leevendatakse mitmeid tööandja kohustusi. Kõik tööandjad peavad arvestama ka sellega, et uuest aastast tuleb töötamise registrisse kanda iga töötaja tööaja määr ning alates 1. juunist ka ametikoht ning töökoha aadress. Kaubandusettevõtted peavad meeles pidama, et alates lõppeva aasta 31. detsembrist on üldreeglina keelatud anda tarbijatele tasuta õhukesi kilekotte.
1. Madalam tulumaks regulaarsetele dividendidele
2019. aastal on äriühingul võimalik esimest korda rakendada 14-protsendilist tulumaksumäära dividendidele, mille suurus on väiksem või võrdne ühe kolmandikuga 2018. aastal juriidilistele isikutele jaotatud kasumist. Seda ainult juhul, kui kasum jaotatakse juriidilistele isikutele. Kui dividend makstakse välja füüsilisele isikule, tuleb äriühingul täiendavalt kinni pidada veel 7 protsenti tulumaksu.
Regulaarseteks dividendideks loetakse jaotatud kasumit, mis on väiksem või võrdne eelneva kolme kalendriaasta keskmise maksustatud jaotatud kasumiga. Kolme aasta keskmise dividendi arvutamisel on esimeseks aastaks 2018. Täies ulatuses saab 14-protsendilist määra rakendada 2021. aastal.
2. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete leevendamine
Uuest aastast jõustub arvukalt muudatusi töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning muudes selle valdkonna õigusaktides. Paljud muudatused on ettevõtjatele soodsad. Näiteks ei pea tööandja edaspidi enam teavitama tööinspektsiooni oma tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest, töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning töökeskkonnanõukogu iga-aastasest tegevusest. Lisaks pikendatakse töötaja esmasesse tervisekontrolli saatmise tähtaega. Uuest aastast lihtsustatakse ka töötajate juhendamisega seonduvaid nõudeid. Muudatuste tulemusena on tööandjal rohkem paindlikkust otsustada juhendamise ja väljaõppe viisi ning läbiviija üle, võttes arvesse töötaja töö eripära, keerukust ja ohtlikkust. Tööandjale lihtsustub ka kergete tööõnnetuste uurimise kord. Seaduses on ka põhimõte, et töötajal ja tööandjal on võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.
Uuest aastast suurenevad trahvid töötervishoiu ja tööohutuse reeglite rikkumise eest.
3. Tööaja määr edaspidi töötamise registrisse
Alates 1. jaanuarist tuleb tööandjal sisestada töötamise registrisse iga töötaja tööaja määr. See kohustus kehtib vaid töölepingu alusel töötavate inimeste osas. Juhatuse ja nõukogu liikmete ning käsundus- ja töövõtulepingu alusel töötavate inimeste puhul ei ole vaja tööaja määra registrisse sisestada. Muudatuse tulemusena ei pea tööandja esitama enam TSD lisal 1 töötaja tööaja määra.
Kui tööandja on kandnud töötaja enne 1. jaanuari 2019 töötamise registrisse, siis ei pea tööaja määra sisestama.
4. Miinimumpalk tõuseb 540 euroni
Miinimumpalk on alates 1. jaanuarist 540 eurot ja tunnitasu alammäär 3,21 eurot. See on oluline informatsioon ka elatise väljanõudmise asjades.
5. Sotsiaalmaksu miinimumkohustus suureneb 165 euroni kuus
Kuna sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär tõuseb 2019. aastast 500 euroni, tuleb tööandjal töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 165 eurot kuus ja seda ka juhul, kui töötaja teeb tööd osalise koormusega. Muudatus puudutab töötajaid, kelle töötasu jääb alla miinimumpalga.
Lisaks mõjutab muudatus juhatuse liikmeid, kes tahavad endale ravikindlustust. See tähendab, et juhatuse liikmed peavad edaspidi maksma senise 155,10 euro asemel 165 eurot, et saada ravikindlustust.
6. Tegelikult juhilt saab maksuvõlga sisse nõuda
Jõustuvad mitmed olulised muudatused maksukorralduse seaduses. Näiteks saab maksuvõlga nõudma hakata peale juhatuse liikme, tegevjuhi ja vara valitseja ka äriühingu tegelikult juhilt, kes on oma tegevusega põhjustanud ettevõttele tahtlikult maksuvõla.
Kaotatakse revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli mõisted, ühendades need maksukontrolliks. Maksuhaldur saab õiguse väljastada teatud haldusakte automaatselt (näiteks maksuvõla ajatamise otsuse).
7. Muutuvad vautšeritega seonduvad käibemaksustamise reeglid
Käibemaksuseadusesse lisatakse vautšeri mõiste, kusjuures eristatakse üheotstarbelist ja mitmeotstarbelist vautšerit. Kui vautšeri väljastamisel on teada kauba või teenuse käibe tekkimise koht ja käibemaksusumma, on tegemist üheotstarbelise vautšeriga. Näiteks toitlustusasutuse vautšer, mis võimaldab tasuda toidu eest konkreetses restoranis. Kui need andmed ei ole vautseri väljastamisel teada, on tegemist mitmeotstarbelise vautšeriga.
Uuest aastast muutub üheotstarbelise vautšeri käibe tekkimise aeg. Muudatuse kohaselt tekib käive vautšeri väljastamisel senise vautšeri eest kauba üleandmise või teenuse osutamise asemel. Mitmeotstarbelise vautšeri alusel arvestatakse käibemaks ka edaspidi selle vautšeriga seotud kauba üleandmisel või teenuse osutamisel. Muudatusi kohaldatakse vaid alates 2019. aasta 1. jaanuarist väljastatud vautšeritele.
8. Suureneb tasu tehnovõrgu ja -rajatise talumise eest
1. jaanuarist hakatakse enim koormatud maaomanikele maksma senisest suuremat tasu elektri-, gaasi-, elektroonilise side ja kaugküttevõrgu ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni talumise eest nende kinnisasjal. Need muudatused nähakse ette asjaõigusseaduse rakendamise seaduses ja tulumaksuseaduses.
Tehnovõrkude talumistasu on 7,5 protsenti rajatise aluse maa maksustamishinnast, mida korrutatakse kitsenduse ulatuse koefitsientidega. Kui tegemist on maaga, mille sihtotstarbeline kasutamine on tehnovõrgu talumise kohustuse tõttu oluliselt kitsendatud (nt haritaval maal asub elektri- või gaasivõrk), siis on kitsenduse sisuline ulatus 100 protsenti.
Talumistasu saamiseks tuleb tehnovõrgu omanikule esitada avaldus. Talumistasu makstakse juhul, kui see on üle 1 euro. Tasu ei maksta riigiomandis oleval maal ja tehnovõrgu selle osa eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. Talumistasu on 2/3 ulatuses maksustatud tulumaksuga.
Lisaks talumistasule on uue seaduse kohaselt võimalik omanikul nõuda ka muude lisakulude hüvitamist, kui ta need ära põhjendab ja need kulud on suuremad kui kolmandik arvutatud talumistasust. Näiteks kulud seoses kohustusega tagada liinide aluse maatüki heakord (muru niitmine asulates).
Lisaks, kui tehnorajatis asub omaniku ruumides (alajaam, sidepaigaldis vms), siis selle ruumi kasutamise eest võib omanik nõuda turuhinda (üüri). Seadusest tulenev talumistasu kehtib juhul, kui pole kokku lepitud teistsuguses tasus.
9. Osaühingut saab asutada välismaa pangakontoga
Uuest aastast jõustub äriseadustiku muudatus, mis võimaldab osaühingu asutamisel kasutada ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud pangas või makseasutuses asuvat kontot. Praegu on osaühingu asutamise eelduseks Eestis pangakonto omamine.
Muudatusega kaasneb võimalus teha ka osa- või aktsiakapitali suurendamiseks sissemakseid äriühingu eelmainitud pankades ja makseasutustes asuvale kontole. Aktsiaseltsi asutamisel on jätkuvalt vaja avada väärtpaberikonto Eesti pangas.
Lisaks jõustub uuest aastast äriseadustiku muudatus, mille kohaselt ei pea ettevõtja enam esitama kandeavaldust äriregistris elektronposti aadressi muutmiseks ega tasuma riigilõivu suurusega 18 eurot. Äriühingu elektronposti aadress äriregistris uuendatakse edaspidi majandusaasta aruande põhjal.
10. Jõustub uus isikuandmete kaitse seadus
15. jaanuaril jõustub isikuandmete kaitse seadus, millest jäetakse välja need reeglid, mis sisalduvad ELi andmekaitse üldmääruses. Eelnõu puudutab ettevõtjaid nende sätete osas, mis ELi andmekaitse üldmääruses on riigi otsustada jäetud.
Alla 13-aastase puhul on isikuandmete töötlemiseks vajalik lapse seadusliku esindaja nõusolek. Isikuandmete töötlemise rikkumise või muu sarnase rikkumise korral on võimalik andmekaitse inspektsioonil määrata rahatrahvi kuni 20 miljonit eurot või kuni 4 % ettevõtte eelmise majandusaasta käibest.
Vt ka ülevaatlikku artiklit ärileht.ee-st: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ulevaade-19-olulist-seadusemuudatust-mis-uuest-aastast-kehtima-hakkavad?id=84863197.
